Akordide mängimine kuulmise järgi

Allpool saad proovida kõrva järgi akordide äratundmist. Esimene ja viimane akord on igas harjutuses C-akord. Vahepealsed akordid kuuluvad C-duur heliredelisse – Dm, Em, F, G, Am ja Bdim.
Sinu ülesanne on kuulata, millised akordid on keskmistes taktides küsimärkide all. Kui sa antud akorde ei oska, siis soovitan kõigepealt omandada nende puhtalt  mängimise https://www.all-guitar-chords.com/või mõne akordiraamatu abil.  

Harjutuse sooritamiseks

  • kuula harjutust, klõpsates rohelisel „mängi“ nupul;
  • otsusta, milliste akordidega on tegemist;
  • klõpsa punasel salvestusnupul ja mängi terve harjutus algusest lõpuni nii puhtalt ja täpselt kui oskad;
  • vaata oma skoori.

​Esialgu võib akordide äratundmine olla ületamatult keeruline. Siiski, kui tunda natuke teooriat ja treenida kõrva, on igal ühel võimalik lihtsamad akordijärgnevused kuulmise järgi ära tunda.
Loe harjutuste alt põhjalikumat ülevaadet, kui soovid teemat põhjalikumalt tundma õppida.

Head nuputamist! 

NB! Kui soovid rohkem sarnaseid harjutusi, siis registreeri end siin.

 

VEIDI TEOORIAT

Helistik – loo tonaalne keskus
Akordijärgnevuste kuulmise järgi äratundmiseks tasub esimese sammuna määrata helistik. Üldjuhul on loo viimane akord ka helistik, aga võib olla erandeid.
Kui helistik on määratud, siis on võimalik teatud akordid esialgu välistada. Näiteks C-duur heliredelis on 7 akordi:
 
 
akordid

Nagu ülal näha, siis C-duur heliredel ei sisalda näiteks D-, E- ja A akorde, vaid nende moll versioone. Ühtlasi ei ole C-duuris kõrgendustega (#) ja madaldustega (b) akorde. Ehk puhtalt helistiku määramisega vähendasime võimalike akordide arvu mitmetest akordidest ainult seitsmele akordile.
Artikli lõpus on ära toodud ka teiste enamlevinud helistike akordid.

Duur, moll ja vähendatud
Kui seitsme akordi vahel valimine tundub endiselt keeruline , siis C-duur heliredeli akordid võib jagada kolme rühma:

  • duur-akordid ehk rõõmsa kõlaga akordid – C, F, G;
  • moll-akordid ehk kurva kõlaga akordid – Dm, Em, Am;
  • vähendatud akord ehk dissonantse/ebapüsiva (loe koleda) kõlaga akord – Bdim.

Vähendatud akordi esineb lugudes vähem kui duur- ja moll- akorde ning oma dissonantse kõla tõttu on ta lihtsasti eristatav. Seega pole mõtet sellest pikemalt kirjutada.
Kui suudame akordijärgnevustes eristada rõõmsaid ja kurbi akorde, siis vähendame võimalike akordide arvu veelgi – seitsmelt kolmele. Usun, et nüüd peaks nende kolma akordi vahel valimine olema üsna lihtne ülesanne.

Bassid ja meloodilised seisud
Akordide kuulamist lihtsustab akordide äärmiste helide ehk basside ja meloodiliste seisude tundmine.

Nagu ülal näha, siis C-Am vahetuses jääb ülemine heli paika ning alumine heli liigub madalamale. Võrdluseks: C-Dm vahetuses liiguvad mõlemad helid kõrgemale.
Kui akordide kuulamine tundub keeruline, siis tasub erinevaid akordijärgnevusi eelpool näidatu kohaselt järgi proovida. Piisava harjutamise korral kuuled akordide bassid ja meloodia üsna kiirelt ära.

Kokkuvõte
Kui soovid lugusid kuulmise järgi õppida, siis proovi sellist protseduuri:

  • määra helistik kuulates loo viimast akordi;
  • määra kurvad ja rõõmsad akordid;
  • määra akordid;
  • kuula meloodilisi seise.

Kui mõnda akordi ei kuule selgelt välja , siis arvesta, et kogu ülalolev tekst on äärmiselt lihtsustatud.  Näiteks esineb lugudes tihti modulatsioone ehk helistiku vahetusi. Samuti ei järgi kõik lood alati helistike tonaalset struktuuri. Lugudes esineb ka tihti erinevaid akorditüüpe – sus,  7, 9, 11 jne, mis omakorda teevad kuulmise järgi õppimise keerulisemaks. Siiski tuleb kuskilt alustada ja usun, et selline meetod on algajale ilma liigse muusikateooria tundmiseta päris hea stardipunkt.

Allpool leiad tabeli ka teiste duur-helistike akordide kohta, võimaldades kirjeldatud süsteemi kasutada erinevate helistike kohta.

NB! Tulevikus lisan veel artikleid harmoonia funktsionaalsuse jpt teemade kohta. 

akordid-erinevates-helistikes_orig
Shopping Cart
Scroll to Top